Diabeet ja jalg

Üle kogu maailma rohkem kui 220 miljonil inimesel on diabeet, 10%-l üle 65 aastaste on diabeet. (WHO 2011)

Mingil hetkel haiguse jooksul ühel diabeetikul kümnest esineb jalahaavand.

Näiteks Suurbritannias on diabeetikute hospitaliseerimise peamiseks põhjuseks jalaprobleemid ja igal nädal teostatakse 100-l inimesel diabeedi tõttu jäseme amputatsioon.

Peamised tüsistused diabeetiku jalal on:

  • Neuropaatia
  • Isheemia
  • Deformatsioonid
  • Haavandid

Jalahaavandid on märk süsteemsest haigusest, millele tuleb pöörata väga suurt tähelepanu.

“Diabeetiline jalahaavand tekib tavaliselt kohale, millele osutatakse ebanormaalselt kõrget surve” (Jeffcoate & Macfarlane 1995)
Rõhk/surve = rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega.
Rõhu/surve tüübid

  • Vertikaalne, maa vastujõud/põrutus, šokk
  • Horisontaalne jõud, hõõrdumine

Tehnilise ortopeedia spetsialistide eesmärk on nende jõudude minimaliseerimine.

Diabeetilise jala hoolduse/ravi puhul saame aidata kolme tootegrupiga, millel kõigil on olemas soodustus nii Eesti Haigekassa digiretsepti kui maavalitsuste isikliku abivahendi kaardi alusel.

  1. Individuaalsed tallatoed
  2. Ortopeedilised jalatsid
  3. Offloading saapad haavandite raviks ja operatsiooni järgselt

Individuaalsed tallatoed:

  • surve jalale jaotatakse ühtlasemalt
  • põrutuse vähendamine
  • hõõrdumise vähendamine
  • kohandatakse vastavalt deformatsioonidele

“Individuaalsete tallatugedega väheneb plantaarne surve esimesele metatarsaalluu peale 30-40% tänu täieliku kontakti pinna suurenemisele” (Albert & Rinoie 1994)
Lemmo et al (1997) saavutas 29% surve vähenemise II metatarsaalluu peale tallatugedega, mille paksus oli 12,7 mm

Diabeetikutele ei ole soovitatav kasutada masstoodanguna valmistatud ja otse riiulist müüdavaid tallatugesid, kuna need võivad tekitada haavandeid ja ville.

Ortopeedilised jalatsid

Kingad on väga olulised kõigile, kuid eriti vajalikud on nad diabeetikutele, et aidata neil kaitsta oma jalgu ja vältida vigastusi. Seda eriti siis kui on kujunenud välja tundlikkuse häired (neuropaatia). Õiget tüüpi ja hästi sobiv jalats ära hoida konnasilmade, villide ja haavandite teket mis võivad infektsiooni korral viia amputatsioonini.

Jalal on kolm mõõdet, mida tuleb kinga ostes arvestada: pikkus, laius, sügavus.

  • Ostke jalatseid päeva lõpus, kui jalad on turses.
  • Kui teil esineb neuropaatia siis laske jalatsid sobitada spetsialistil.
  • Jalgu tuleks mõõta nii istudes kui ka seistes.
  • Kontrollige seistes nii pikkust, laiust kui sügavust.
  • Varvastele peab jääma liikumisruumi.
  • Valige jalatsid mis sobivad paremini teie jala kujuga, mõned jalatsid on sirgemad, teised kumera disainiga.
  • Jalatseid ja sisetaldu tuleb regulaarselt vahetada.
  • Testige jalatseid siseruumis, et oleks sobiksid võimalikult hästi.
  • Ostke jalatseid kauplustest mis pakuvad garantiid ja kus on spetsialiste, kes oskavad teid nõustada valiku osas.

Õigesti toestav jalats peab:

  • sobima hästi
  • olema valmistatud hingavast materjalist, näiteks nahast
  • olema tugeva kontsaga
  • olema kas takjakinnituste või paeltega
  • hästi leevendama põrutust
  • olema õmbluste vaba (vähemalt varvaste osas)
  • olema tugev, et ei oleks võimalik väänata

Pakume jalatseid spetsiaalselt diabeetikutele, mis on valmistatud tuntud firmades Schein, FinnComfort, Fidelio.

Offloading saapad haavandite raviks