Jalaproteesid

//Jalaproteesid

Jalaproteesid

Esmaprotees

Amputeerida võidakse kas terve jäse või osa jäsemest. Alajäseme amputatsioonid – varvas, jalalaba, jalaosa allpoolt või ülevalt põlve, või terve jalg (puusast). Amputatsioon võib kaasta ka puusa. Ülajäseme amputatsioon – sõrm(ed), käelaba, käes osa alt või ülalt poolt küünarliigest, terve käsi (õlast).

Pärast amputatsiooni ja näidustuse olemasolul on soovitav puuduv jäse asendada proteesiga. Igale amputatsiooni läbi teinud patsiendile ei ole proteesi valmistamine näidustatud. Näiteks kui patsiendi kognitiivne seisund ei võimalda proteesiga hakkama saada, patsient ei oska proteesi paigaldada, seda kasutada. Samuti peab patsient olema motiveeritud proteesi kasutamise osas ning näitama üles aktiivsust, olema õppimisvõimeline, saama hakkama proteesi paigaldamisega, kasutamisega, köndi sidumise ja hooldamisega.

Püsiprotees

Püsiproteesi all mõeldakse jäsemeproteesi, mis valmistatakse siis kui on selgus patsiendi aktiivsus, vajaduste ja liikumiskeskkondade osas. Püsiproteesi hüvitamine Eesti Vabariigi kodanikule käib läbi Sotsiaalkindlustusameti. Hüvitise saamiseks peavad olema täidetud vastava aktiivsusgrupi nõuded, peab olema väljastatud isikliku abivahendi kaart ja arstitõend või rehabilitatsioonimeeskonna hinnang.

Kategooria:

Riiklikud hüvitised jäsemeproteesidele

Pärast operatsiooni haava paranemist valmistatakse Eesti Haigekassa kindlustust omavale isikule esmaprotees. Õiguse soodustusele annab raviarsti või perearsti väljastatud digiretsept meditsiiniseadmele (Esmased varased puusa- ja jalaproteesid, proteeside kordushülsid) kuni 6 kuud pärast operatsiooni või traumat.

Esmaproteesi hind on määratud paika Eesti Haigekassaga sõlmitud hinnakokkuleppes. Alates 01.01.2018 kehtivad järgnevad esmaproteeside hinnad, millest Eesti Haigekassa hüvitab 90% piirhinnast.

Lisainfo

Proteesiks nimetatakse kunstlikku seadet, mis asendab puuduvat kehaosa. Jäseme amputatsiooni põhjuseks võib olla veresoonkonna probleemid (näiteks ateroskleroos, diabeedist tingitud kahjustus), kasvaja, vigastus (autoavarii, lahingu vigastus), või sünnitrauma. USA-s natuke vähem kui 0,5% elanikkonnast on läbinud amputatsiooni. See number on tõusmas, peamiselt ülekaalust tingitud tüsistuste tõttu – atheroskleroos, diabeet.

Tänapäevane tehnoloogia võimaldab leida väga erinevaid lahendusi – näiteks naisterahvad, kellele meeldib kanda erinevate kontsakõrgustega kingi saavad valida proteesi, mille hüppeliigest on võimalik kohandada erinevate kõrguste jaoks; ujujad võivad saada endale teise proteesi, mis on mõeldud ujumiseks ja taluvad vett, soola ja liiva; jooksad võivad saada endale jäsemeproteesi mis on kavandatud spetsiaalselt jooksmiseks.

Fantoomjäseme valu

Tegemist on tavapärase probleemiga amputatsiooni järgselt, mis võib märkimisväärselt mõjutada elukvaliteeti. Uuringud on näidanud, et kuni 80% amputeeritutest areneb fantoomjäseme valu ja 1/3 nendest kannatab selle käes väga tõsiselt.