Proteeside varuosad

//Proteeside varuosad

Proteeside varuosad

Proteesihülsid

Hülss on teie proteesi kõige olulisem komponent. Kui see ei sobi õigesti, võib tekkida valu, haavandid ja villid ning protees tundub raske ja tülikas. Teie liikumine võib olla oluliselt häiritud või protees võib üldse lõpetada kusagil kapi nurgas.

Hülsi valmistamise tehnoloogia on aja jooksuv kõvasti arenenud ning tänapäevased proteesid on mugavamad ja mobiilsemad kui kunagi varem. Muutunud on nii materjalid kui tehnoloogiad, kasutusel on kerged ja painduvad materjalid, mis võimaldavad hülsil painduda, laieneda koos patsiendi köndiga.

Proteesimeistri eesmärgiks on valmistada võimalikult stabiilne ja mugav hülss. Iga hülss on sama unikaalne nagu isik kes seda kannab. Suurimaks väljakutseks on asjaolu, et könt ei ole suuteline stabiilselt hoidma sama kuju või suurust ning selleks valmistatakse hülss selliselt, et see võimaldaks mõningast kõikumist. Lisaks peab proteesikandja kinni pidama kohustusest hoidmaks oma kehakaalus stabiilselt +- 2% ulatuses.

Kategooria:

Lisainfo

 

Kaalujaotus. Väga oluline on hülsi sees toimuv kaalu jaotumine. Tihedama reieproteesi hülsi korral kandub kaal reiele aga kui hülsis on rohkem ruumi siis langeb raskus vaagna piirkonna luustikule või sääreproteesi korral köndi distaalsele otsale. Mõned proteesikandjad ei talu raskuse kandumist köndi distaalsele otsale. Kui tunnete valu või esineb punetust mingis piirkonnas siis kindlasti rääkige sellest oma proteesimeistrile, kes saab teha korrektuure hülsil või soovitab lisada juurde proteesisukkasid pehmenduseks.

Joondumine. Keha on pidevas muutumises ning selle pärast vajab ka protees regulaarset kohandamist, et säilitada korrektne joondus. Proteesi joondumist tuleks ideaalis kontrollida iga 6 kuu järel või vähemalt kord aastas. Väiksemgi kaalu või lihasmassi muutus võib muuta ka joondumist ja tekitada probleeme. Valesti istuv hülss võib põhjustada selja, puusa ja põlve probleeme. Värkse amputatsiooni korral muutub könt nii kiiresti, et joondumist on vaja korrigeerida kord nädalas.

Hülsi hooldus. Kõige olulisem on hülsi põhjalik igapäevane puhastamine. Samuti tuleb puhtana hoida ka proteesisokid ja lainerid. Mustad hülsid, proteesisokid, lainerid on ideaalseks kohaks bakteritele, põhjustavad ebameeldivat lõhna, nahaprobleeme (lööve, seen, punetus). Küsimuste korral alati pöörduge oma proteesimeistri poole, kes õpetab õigesti hooldama.

Hülsi vahetus. Värkse amputatsiooni korral kui esmaprotees on juba kasutusel on tavapäraselt oodata uue hülsi tegemist püsiproteesi valmistamisel. Könt väheneb proteesi kasutamisel väga kiires tempos esimesed paar kuud, lõplikult stabiliseerub könd alles kahe aasta möödudes. Köndi suurust saab kompenseerida proteesisokkidega, kuid seda ei saa teha lõputult ja saabub hetk kui on vaja teha uus hülss.

Tavapäraselt vajab hülss vahetust kui:

  • hülss on kulunud või pragunenud. Tavaliselt kestab hülss 2-4 aastat, sõltuvalt kasutamise aktiivsusest;
  • hülss on muutnud värvi;
  • hülss ei sobitu enam – kui kasutaja kehakaal on muutunud rohkem kui 2%, muutub hülss ebamugavaks ja paigaldamine keeruliseks, kehakaalu vähenedes hakkab könt hülsi sees liikuma;
  • köndi suuruse ja kuju muutumine;
  • pärast korduvat operatsiooni.

Kehakaal. Kehakaalu tõus või langus on peamiseks hülsi vahetamise põhjuseks. Proteesikandja peab tegelema köndi mahu muutumisega iga päev ja iga tund. Kõikumine 2% ulatuses kehakaalust (üles või alla) on normaalne õigesti tehtud hülsi korral, selle ületamine nõuab juba uue hülsi tegemist. Samuti võib päeva jooksul kõikuda keha vedelikutase, muutes proteesi hülsi suuremaks või kitsamaks. Abiks on proteesisokkide lisamine ja ära võtmine.